Ehitusdokumendid · 6 min

Ehitusdokumendid: mida tellijale ja ehitisregistrile üle anda

Mis kuulub teostusdokumentatsiooni, kes millele alla kirjutab, millal dokumendid ehitisregistrisse lähevad ja kuidas panna kokku pakett, mida tellija ja vald kohe mõistavad.

Viimati uuendatud · Seadusta.ee

Lühidalt

Mida on vaja:
ehitusdokumendid – teostusjoonised, ehituspäevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, katseprotokollid ja paigaldusjuhendid – peavad olema omanikule kättesaadavad ja antakse ehitisregistrile üle hiljemalt koos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega.
Hind:
dokumentide kokkupanek on sinu enda töö. Siteos koostab üleandmise paketi üks nupp: Eramu pakett 49 € objekti kohta, Ehitaja 19 € kuus + km; 14 päeva saab proovida tasuta.
Aeg:
koosta dokumendid jooksvalt ehituse ajal; pakett pane kokku enne kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamist.
Mis on ehitusdokumendid ja teostusdokumentatsioon?

Ehitusdokumendid on dokumendid, mis kajastavad ehitamist. Ehitusseadustiku (EhS) § 15 lg 2 järgi peavad need võimaldama saada ehitise kasutamiseks ja kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest, ning neist peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.

Ehitusel räägitakse sageli „teostusdokumentatsioonist“. Seaduses seda terminit ei ole – enamasti mõeldakse selle all just ehitusdokumente koos teostusjoonistega.

EhS § 15 lg 3 järgi on ehitusdokumendid eelkõige:

  • teostusjoonised või teostusmudel;
  • ehituspäevik;
  • kaetud tööde aktid;
  • töökoosolekute protokollid;
  • muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete ja tehnosüsteemi seadistus- ja katseprotokollid ning paigaldusjuhendid.

Täpsemad nõuded on majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määruses nr 3 (edaspidi määrus nr 3). Määrus kehtib siis, kui ehitamiseks on nõutud ehitusluba, kasutamiseks kasutusluba või kui teatisega tuleb esitada ehitusprojekt (§ 1 lg 2). Ehitustöö kohta, mida ei tehta, dokumenti ei koostata (§ 1 lg 4).

Ehitusdokumentide nimekiri: mida tellijale üle anda

Tabel näitab, millised dokumendid tavaliselt üleandmise paketti kuuluvad, kes need allkirjastab ja kus on nõuded kirjas. Kõiki ridu ei ole igal objektil – näiteks mahamärkimise akti ega õhulekkearvu mõõtmise akti väiksemal ehitusel sageli ei ole.

DokumentKes allkirjastabNõuded
EhituspäevikEhitustöö tegija pädev isik, iga kandeMäärus nr 3 § 6, § 13 lg 3
Kaetud tööde aktidEhitustöö tegija ja omanikujärelevalve tegija pädev isik§ 7, § 13 lg 2
TeostusjoonisedKoostaja§ 5, § 13 lg 4 p 1
Töökoosolekute protokollidKoostaja§ 9, § 13 lg 4 p 4
Tehnosüsteemi toimivuse katseprotokollidKoostaja§ 10, § 13 lg 4 p 2
Õhulekkearvu mõõtmise aktKoostaja§ 8, § 13 lg 4 p 3
Geodeetilise mahamärkimise aktKoostaja§ 11, § 13 lg 4 p 6
Kasutus- ja hooldusjuhendKoostaja§ 12, § 13 lg 4 p 5; EhS § 17
Paigaldusjuhendid, seadistusprotokollid–EhS § 15 lg 3 p 5

Enda tarbeks ehitades allkirjastab ehitusdokumendid ehitise omanik (määrus nr 3 § 13 lg 5).

Kas hooldusjuhend on kohustuslik?

Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, ei ole hooldusjuhendi olemasolu kohustuslik (EhS § 17 lg 3). Kui hooldusjuhend on olemas, esitatakse see elektrooniliselt ehitisregistrile (EhS § 17 lg 4). Kasutusloa taotlusele lisatakse hooldusjuhend õigusaktis sätestatud juhul (EhS § 52 lg 2 p 6).

Hooldusjuhend koostatakse ehitusprojekti ja ehitamisel saadud teabe põhjal (määrus nr 3 § 12 lg 2). Selles on muu hulgas ehitise ja selle osade kavandatud kasutusaeg, hooldustööde loetelu ja soovitatav sagedus ning juhised vee- ja energiatarbimise jälgimiseks (§ 12 lg 4).

Kellele ja millal ehitusdokumendid üle anda

Ehitisregistrile

Ehitusdokumendid antakse ehitisregistrile üle elektrooniliselt hiljemalt koos kasutusloa taotluse või kasutusteatisega (määrus nr 3 § 14 lg 1). Kasutusloa taotluses märgitakse ka ehitusdokumendid, välja arvatud juhul, kui taotlus esitatakse ainult kasutamise otstarbe muutmiseks (EhS § 52 lg 2 p 10).

Üleandmise kohustust ei ole, kui koos ehitusteatisega ei pea esitama ehitusprojekti või kui ehitise kasutusele võtmisel ei pea esitama kasutusteatist ega taotlema kasutusluba (määrus nr 3 § 14 lg 1). Ehitusdokumendid, mida registrile üle ei anta, säilitab ehitise omanik (§ 14 lg 4).

Ettevõtja peab ehitusdokumendid ehitisregistrile üle andma üldlevinud tarkvaraga loetaval ja masinloetaval kujul (määrus nr 3 § 14 lg 3), kui ehitusluba anti või ehitusteatis esitati 01.01.2021 või hiljem (§ 15 lg 4). Eraisik võib anda need üle üldlevinud tarkvaraga loetaval kujul (§ 14 lg 2). Ehitisregistri juhend dokumentide elektrooniliseks üleandmiseks on avaldatud ehitisregistri veebilehel (§ 14 lg 5).

Tellijale ja omanikule

Ehitusdokumendid peavad olema ehitise omanikule ja riikliku järelevalve teostajale kättesaadavad (määrus nr 3 § 2 lg 4). Ehitusalal tegutsev ettevõtja peab tagama, et tema vastutusel toimuv tegevus saaks nõuetekohaselt dokumenteeritud, ja andma dokumendid ettenähtud korras üle pädevale asutusele (EhS § 21 lg 1 p 2).

Millal ja mis kujul tellija dokumendid kätte saab, lepitakse tavaliselt kokku töövõtulepingus. Hea tava on anda need üle koos tööde üleandmisega, mitte kuid hiljem, sest omanikul on neid vaja kasutusteatise või kasutusloa taotluse jaoks.

Kumb sinu ehitisel vajalik on, vaata juhendist kasutusteatis või kasutusluba. Esitamise sammud on lehtedel kasutusteatise esitamine ja kasutusloa taotlemine.

Kui kaua ehitusdokumente säilitada

Ehitusseadustik näeb ette trahvi ehitusdokumentide või nende koopiate täies mahus vähemalt seitsmeks aastaks säilitamata jätmise eest, kui see takistab olulisel määral ehitise ohutuse hindamist (EhS § 137). Füüsilisele isikule on trahv kuni 300 trahviühikut, juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.

Praktiline järeldus: ehitajana hoia oma objektide dokumendid alles vähemalt seitse aastat. Omanikuna hoia alles kõik, mida ehitisregistrisse ei antud (määrus nr 3 § 14 lg 4) – neid on vaja ka siis, kui maja kunagi müüd või ümber ehitad.

Üleandmise pakett: kuidas dokumendid kokku panna

Digitaalne ehitusdokument peab olema loetav vabavaralise tarkvaraga, ei tohi sisaldada muutuvaid osi ja peab olema digitaalselt allkirjastatud (määrus nr 3 § 3 lg 1). Paberil allkirjastatud ja skannitud dokumenti ei pea uuesti digitaalselt allkirjastama (§ 13 lg 6). Selge kaustastruktuur säästab nii vallaametniku kui ka tellija aega:

KaustSisu
01 EhituspäevikAllkirjastatud kuu PDF-id; ettevõtjal ka masinloetav tabel
02 Kaetud tööde aktidAktid koos fotodega; aktide nimekiri tabelina
03 Töökoosolekute protokollidKronoloogiliselt, kuupäev failinimes
04 TeostusjoonisedSh geodeetiline teostusjoonis, kui see on tehtud
05 Katse- ja mõõteprotokollidTehnosüsteemid, õhulekkearv, elektripaigaldis
06 MaterjalidMaterjalide nimekiri, toimivusdeklaratsioonid, paigaldusjuhendid
07 HooldusjuhendKui see on koostatud
  • Failinimi ütleb sisu: „2026-05_ehituspaevik.pdf“, „akt-03_hudroisolatsioon.pdf“.
  • Üks dokument, üks fail. Ära liida kõiki akte üheks 80-leheküljeliseks PDF-iks.
  • Kontrolli allkirju enne üleandmist. Allkirjata dokumendi pärast tuleb hiljem kõige rohkem lisaküsimusi.

Kui ehitus on juba valmis ja osa dokumente puudub, loe kuidas puuduvaid dokumente asendada või mida teha, kui vald nõudis lisadokumente.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on ehitusdokumentidel ja ehitusprojektil?

Ehitusprojekt kirjeldab, mida ehitada kavatsetakse. Ehitusdokumendid kajastavad seda, kuidas tegelikult ehitati: teostusjoonised, ehituspäevik, kaetud tööde aktid, protokollid ja muud dokumendid (EhS § 15 lg 3).

Kas ehitusdokumendid tuleb alati ehitisregistrisse üles laadida?

Ei. Need antakse üle hiljemalt koos kasutusloa taotluse või kasutusteatisega. Kui teatisega ei pea esitama ehitusprojekti või kasutusteatise ja kasutusloa kohustust ei ole, siis registrile üle ei anta (määrus nr 3 § 14 lg 1). Siis säilitab dokumendid omanik (§ 14 lg 4).

Kas hooldusjuhend on kohustuslik?

Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, ei ole hooldusjuhend kohustuslik (EhS § 17 lg 3). Kui see on olemas, esitatakse see elektrooniliselt ehitisregistrile (EhS § 17 lg 4).

Kui kaua tuleb ehitusdokumente säilitada?

EhS § 137 näeb ette trahvi, kui ehitusdokumente või nende koopiaid ei säilitata täies mahus vähemalt seitse aastat ja see takistab olulisel määral ehitise ohutuse hindamist. Seega hoia dokumendid alles vähemalt seitse aastat.

Mis on masinloetav kuju?

Andmed on struktureeritud kujul, mida arvuti saab lugeda, näiteks Exceli või CSV tabel. Ettevõtja peab ehitusdokumendid andma üle ka masinloetaval kujul (määrus nr 3 § 14 lg 3), kui ehitusluba anti või teatis esitati 01.01.2021 või hiljem (§ 15 lg 4).

Kas paberil allkirjastatud akti skaneering sobib?

Sobib. Kui paberil allkirjastatud ehitusdokument on viidud digitaalsesse vormi, ei pea seda täiendavalt digitaalselt allkirjastama (määrus nr 3 § 13 lg 6).

Koostanud Seadusta.ee. Viimati uuendatud 28.10.2026. Juhend on informatiivne ega ole õigusnõu. Õigusaktide viited on kontrollitud Riigi Teatajast 28.10.2026 kehtinud redaktsioonide järgi; enne olulist otsust kontrolli kehtivat teksti.

Kui ehitus käib praegu

Siteo – üleandmise pakett ühe nupuga

Päevikud, kaetud tööde aktid fotodega, koosolekute protokollid ja materjalide register on ehituse lõpuks juba ühes kohas. Üks nupp paneb need ehitisregistri jaoks ZIP-faili, tabelid ka masinloetavana.

Pangakaarti ei küsita. Kui ei sobi, ei võeta midagi maha.