Õhksoojuspump on paljudes majades, aga ehitisregistris on see harva kirjas. Tavaliselt tuleb see välja maja müügi, laenu või kindlustuse juures, kui pank või ostja vaatab registriandmeid. Hea uudis: õhksoojuspumba saab registrisse kanda ka tagantjärele ja see on üks lihtsamaid seadustamise töid.
Kas õhksoojuspump vajab ehitusteatist?
Ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punkti 3 järgi on ümberehitamine ka see, kui hoonesse paigaldatakse või muudetakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise välisilmet või muid omadusi. Õhksoojuspumba välisosa on fassaadil, katusel või maja kõrval ning see muudab maja välisilmet ja küttesüsteemi – seepärast käsitlevad omavalitsused seda tehnosüsteemi ümberehitamisena.
Kas on vaja ehitusteatist, ehitusprojekti või mõlemat, ütleb seadustiku lisa 1. See sõltub hoone liigist ja suurusest.
Eramu ja kortermaja: mida on vaja
| Hoone | Enne paigaldust | Pärast paigaldust |
|---|---|---|
| Eramu (EHR koodid 11100 ja 11210), ehitisealune pind 20–60 m² ja kuni 5 m kõrge | Ehitusteatis | Kasutusteatis |
| Eramu, ehitisealune pind üle 60 m² või kõrgus üle 5 m (enamik maju) | Ehitusteatis ja ehitusprojekt | Kasutusteatis |
| Muu elamu (nt kortermaja) ja mitteelamu, üle 20 m² | Ehitusteatis ja ehitusprojekt | Kasutusteatis (suurema hoone puhul koos ehitusprojektiga) |
| Hoone ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge | Ei ole vaja | Ei ole vaja |
Allikas: ehitusseadustiku lisa 1 ja lisa 2, veerg „Ümberehitamine ainult tehnosüsteemi osas“. Omavalitsus võib põhjendatud juhul nõuda ehitusteatist ka siis, kui tabel seda ei nõua (EhS § 35 lg 4).
Mida ehitusprojekt sisaldab
Õhksoojuspumba projekt on lihtne. Omavalitsuste juhendite (nt Tartu linn, Rae vald) järgi on vaja:
- Tiitelleht – objekti nimi, aadress, koostaja, kuupäev.
- Seletuskiri – kuhu pump paigaldatakse, kas välisosa on varjestatud ja millega, seadme andmed ning müra: omavalitsused nõuavad, et välisosa müra jääks päeval kuni 50 dB ja öösel kuni 40 dB.
- Asendiplaan (1:500 või 1:1000) – hoone, välisosa asukoht ja vajadusel kaugused naaberhoonete ja krundi piirini.
- Joonis – vajadusel fassaadi vaade või plaan, kus välisosa paikneb.
- Dokumendid digiallkirjastatakse ja lisatakse ehitisregistris (ehr.ee) ehitusteatisele.
Kes võib projekti koostada
Ehitusseadustiku § 24 lõike 2 punkti 2 järgi on pädeva isiku kvalifikatsioon nõutav ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamisel. Õhksoojuspumba paigaldamiseks ehitusluba vaja ei ole – piisab ehitusteatisest. Praktikas teeb projekti sageli pumba paigaldaja või projekteerija; omavalitsus hindab, kas projekt on piisav.
Pärast paigaldust: kasutusteatis
Kui pump on paigaldatud, esitatakse ehitisregistris kasutusteatis. Omavalitsuste juhendite järgi lisatakse sellele:
- paigaldusakt või ehituspäevik (paigaldaja allkirjaga);
- seadme paigaldus- ja kasutusjuhend ning tehnilised andmed;
- elektripaigaldise vastavusdeklaratsioon koos visuaalkontrolli protokolliga (kuni 35 A peakaitse) või kasutuselevõtueelse elektriauditi järeldus;
- kaetud tööde aktid, kui selliseid töid tehti.
Tagantjärele seadustamine
Kui pump on juba aastaid seinal, tehakse sama töö tagantjärele: ehitusteatis koos projektiga ja kasutusteatis olemasolevate dokumentidega. Kui paigaldaja dokumente enam ei leia, tuleb elektri kohta tõend hankida muul viisil, näiteks elektripaigaldise auditiga.
Kui pump paigaldati enne 1. juulit 2015, hinnatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 järgi ehitise ohutust ehitamise ajal kehtinud nõuete järgi.
Kõige parem aeg seadustamiseks on enne maja müüki või laenutaotlust – siis ei pea tehing dokumentide taga ootama.
Kokkuvõte
| Samm | Mida teha |
|---|---|
| 1. Kontroll | Vaata ehitisregistrist, kas pump või küttesüsteemi muudatus on kirjas |
| 2. Projekt | Pumba asukoht olemasoleva projekti või joonise peale + seletuskiri koos müraga |
| 3. Ehitusteatis | Esitada ehitisregistris koos projektiga (riigilõivu ei ole) |
| 4. Kasutusteatis | Paigaldusakt, tehnilised andmed, elektri vastavusdeklaratsioon |
| Kortermaja | Lisaks kaasomanike või korteriühistu nõusolek |
Korduvad küsimused
Kas õhksoojuspumba paigaldamiseks on vaja ehitusteatist?
Jah, enamasti. Ehitusseadustiku järgi on tehnosüsteemi paigaldamine, mis muudab hoone välisilmet, ümberehitamine. Eramu puhul on lisa 1 järgi vaja ehitusteatist (üle 60 m² või üle 5 m kõrge maja puhul koos ehitusprojektiga), pärast paigaldust kasutusteatist.
Mida õhksoojuspumba projekt sisaldab?
Tiitellehte, seletuskirja (asukoht, varjestus, seadme andmed ja müra – päeval kuni 50 dB, öösel kuni 40 dB), asendiplaani välisosa asukohaga ja vajadusel fassaadi vaadet. Kõige lihtsam on kanda pumba asukoht olemasoleva projekti peale.
Kas õhksoojuspumba saab seadustada tagantjärele?
Jah. Esitatakse ehitusteatis koos projektiga ja kasutusteatis koos olemasolevate dokumentidega (paigaldusakt, tehnilised andmed, elektri vastavusdeklaratsioon). Kui paigaldaja dokumente pole, võib olla vaja elektriauditit.
Kas kortermajas on vaja korteriühistu luba?
Jah. Välisosa läheb maja ühisele fassaadile või katusele, seepärast on vaja kaasomanike või korteriühistu nõusolekut. Mõnes piirkonnas nõuab omavalitsus ka välisosa varjestust.
Tagasi kõigi juhendite juurde või vaata valmis dokumendikomplekte ja personaalseid teenuseid.