Kasutusloa või kasutusteatise menetluses tuleb üllatusena kiri, kus vald küsib tuletõrje veevõtukoha olemasolu ja selle katsetusakti. Paljudel see dokument puudub, sest ehitamise ajal keegi sellest ei rääkinud. Selles juhendis selgitame lihtsas keeles, kust nõue tuleb, millal on vaja kuivhüdranti, kui palju vett peab olema ja kuidas kogu asi korrektselt paberile ning ehitisregistrisse saada.
Miks vald seda küsib
Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 2 järgi peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik. Kui üks veevõtukoht teenindab mitut ehitist, tagavad selle omanikud ühiselt.
Linnas ja alevis on see kohustus enamasti juba täidetud – ühisveevärgil on survestatud hüdrandid ja keegi ei küsi sinult midagi. Hajaasustuses ühisveevärki ei ole, seega peab vee võtmise koha looma kinnistu omanik ise. Just seal tekib kuivhüdrandi või tuletõrjevee mahuti teema.
Täpsemad nõuded – kaugused, veehulgad, torustik, katsetamine, tähistus – on siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 ja selle kolmes lisas. See, mida peab sisaldama veevõtukoha ehitusprojekt, on kirjas siseministri 16.02.2021 määruses nr 8.
Millal on vaja kuivhüdranti
Veevõtukoht on üldmõiste. Kuivhüdrant on selle üks tüüp. Määrus nr 10 eristab kolme lahendust:
| Tüüp | Mis see on | Kus kasutatakse |
|---|---|---|
| Survestatud veeallikal | Tavaline tuletõrjehüdrant ühisveevärgi torustikul – vesi on juba surve all. | Linnad, alevid, tiheasustus, kus ühisveevärk on olemas. |
| Survestamata veeallikal (kuivhüdrant) | Imitorustik tiigist, järvest, jõest või maa-alusest mahutist. Päästeauto pump imeb vee ise. | Hajaasustus, maakodud, tootmishooned väljaspool linna – kõige tavalisem lahendus. |
| Päästetehnikaga survestatav | Torustik, mille päästeauto ise surve alla paneb, kui veevõtukoht ei saa hoonele lähemale. | Keerulise juurdepääsuga kinnistud. Torustik peab taluma 10 baari. |
Praktikas läheb kuivhüdranti vaja siis, kui lähim nõuetekohane veevõtukoht on hoonest kaugemal kui 200 meetrit ja muud lahendust ei ole. Kui kinnistul on tiik, on kuivhüdrant üldjuhul odavaim tee. Kui tiiki ei ole, kaevatakse maha tuletõrjevee mahuti.
Mahuti ja veekogu on õiguslikult samaväärsed lahendused – vahet teeb ainult see, kuidas tõendad veekoguse piisavust ja kuidas lahendad külmumiskaitse ning õhuvahetuse.
Kui palju vett on vaja
See on koht, kus enamik inimesi eksib – ja kus valla küsimus kõige sagedamini kinni jääb. Nõutav veevooluhulk sõltub hoone suurima eripõlemiskoormusega tuletõkkesektsioonist, mitte hoone pindalast ega väärtusest.
| Tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus | Nõutav veevooluhulk |
|---|---|
| kuni 600 MJ/m² | 10 l/s |
| 601–1200 MJ/m² | 20 l/s |
| üle 1200 MJ/m² | 30 l/s |
Kui eripõlemiskoormust ei ole võimalik määrata, arvutatakse vooluhulk nii, nagu see oleks üle 1200 MJ/m² ehk 30 l/s. Arvestusse lähevad ainult sektsioonid, mille pindala ületab 200 m².
Vajalik veekogus saadakse valemiga vooluhulk × aeg × 3,6, kus nõutav kustutusaeg on üldjuhul kolm tundi:
| Vooluhulk | 1 tund | 3 tundi (tavanõue) |
|---|---|---|
| 10 l/s | 36 m³ | 108 m³ |
| 20 l/s | 72 m³ | 216 m³ |
| 30 l/s | 108 m³ | 324 m³ |
Tähtis vahe: veekogus ja vooluhulk on kaks eri asja. Tiigis võib olla 200 m³ vett, aga kui imitorustik on vale läbimõõduga või sõel liiga väike, ei tule katsetusel 10 l/s välja ja veevõtukoht ei vasta nõuetele.
Kaugused ja juurdepääs
| Nõue | Väärtus |
|---|---|
| Kaugus ehitisest (päästetehnika ohutuse tagamiseks) | vähemalt 30 m |
| Kaugus hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist | kuni 200 m |
| Päästesõidukite juurdepääs | aastaringne, koos manööverdusvõimalusega |
| Vee kättesaamine | ohutu igal aastaajal, sh talvel |
Asendiplaanil peab olema näha katvusala: joonista veevõtukoha ümber 200 m raadius ja näita, et kõik teenindatavad hooned jäävad sinna sisse. See on määruse nr 8 otsene nõue ja esimene asi, mida menetleja vaatab. Kui katvusala joonist ei ole, tuleb projekt tagasi.
Juurdepääsutee ei ole formaalsus. Päästeauto kaal on mitu tonni – muldtee, mis kevadel läbi vajub, tähendab, et veevõtukohta praktikas kasutada ei saa.
Tehnilised põhinõuded
Need on määruse nr 10 lisa 1 nõuded, mida ehitaja peab järgima ja mida katsetusel kontrollitakse. Anna see tabel ehitajale enne tööde algust – hiljem ümber tegemine on kordades kallim.
| Element | Nõue |
|---|---|
| Väljundi liitmik | Storz 125 koos sulgurliitmiku või kattega |
| Torustiku siseläbimõõt | 10–12,5 cm |
| Torustiku veega täitmata osa | kuni 3 m pikk ja kokku kuni 8 m |
| Hermeetilisus ja rõhutaluvus | vähemalt 5 baari (päästetehnikaga survestataval 10 baari) |
| Alarõhutaluvus | kuni −0,8 baari |
| Külmumispiir arvutustes | üldjuhul 70 cm |
| Imisõela kõrgus põhjast | vähemalt 50 cm |
| Sõela ülemised avad | vähemalt 50 cm veepinnast allpool |
| Sõela avade pindala | vähemalt 3× torustiku ristlõige |
| Kaevukaane läbimõõt | vähemalt 50 cm |
| Mahuti õhuvahetus | piisav pealevool ja äravool vooluhulgal 50 l/s |
| Mahuti redel | püsivalt kinnitatud, libisemiskaitsega, taluma vähemalt 125 kg |
Eraldi tähelepanu: maa-aluse veevõtukoha tehniline lahendus survestamata veeallikal tuleb enne rajamist Päästeametiga kooskõlastada. Seda unustatakse tihti ja siis seisab kogu menetlus.
Tähistusviit
- Viit paigaldatakse veevõtukohast kuni 20 m kaugusele nähtavasse kohta.
- Taust on valgustpeegeldav valge, RAL 9003.
- Raami ja võtmekujutise värv näitab veeallika tüüpi: survestatud – punane RAL 3001, survestamata (kuivhüdrant, tiik, mahuti) – roheline RAL 6032, päästetehnikaga survestatav – sinine RAL 5005.
- Viida täpne kujundus ja mõõtmed on määruse lisas 2 – telli viit tootjalt, kes valmistab selle kehtiva lisa järgi.
- Vanad, valet värvi viidad tuleb välja vahetada hiljemalt 1. jaanuariks 2028.
Dokumenteerimine ja EHR
Tuletõrje veevõtukoht on ehitisregistri mõistes rajatis ja sellel on kaks eraldi menetlust – üks rajamiseks, teine kasutuselevõtuks.
| Etapp | Mida esitada | Alus |
|---|---|---|
| Enne rajamist | Ehitusteatis koos ehitusprojektiga | Ehitusseadustik, lisa 1 |
| Pärast valmimist | Kasutusteatis koos ehitusprojektiga ja katsetusakt | Ehitusseadustik, lisa 2 |
Mida ehitusprojekt peab sisaldama
Sisunõue on lühike – määrus nr 8 loetleb kuus punkti: veevõtukoha asukoht ja tüüp, teenindatav ehitis koos katvusalaga, veeallika andmed ja veekogus, hüdrauliline lahendus, juurdepääs ning tähistus. Nõutud on ka see, et projekt oleks vormistatud viisil, mis võimaldab vastavust kontrollida. Praktikas tähendab see arusaadavat seletuskirja, asendiplaani ja põhimõttelist lõiget – mitte detailset tööprojekti.
Kuus andmevälja, mida EHR küsib
- 1.Väljundi asukoha koordinaadid (L-EST97).
- 2.Esmase kasutuselevõtu aasta.
- 3.Veevõtukoha tüüp, näiteks „maapealne veevõtukoht survestamata veeallikal (kuivhüdrant)“.
- 4.Hüdrauliline lahendus: torustiku läbimõõt, pikkus, sügavus, sõel, liitmik.
- 5.Veeallika tüüp ja veekogus kuupmeetrites.
- 6.Veevooluhulk liitrites sekundis.
Kui EHR-i vormil mõne andmevälja jaoks eraldi lahtrit ei ole, kirjuta see selgituste lahtrisse ja korda sama projekti seletuskirjas. Nii on nõue täidetud ka siis, kui vormi ülesehitus erineb.
Ehitusteatis on riigilõivuta. Kui vald ei teavita 10 päeva jooksul täiendava kontrolli vajadusest, võib ehitamist alustada. Sama 10 päeva reegel kehtib ka kasutusteatisele. Üldisemat EHR-i käsitlust vaata juhendist kuidas taotleda ehitusteatist ja kasutusluba EHR-is.
Kuivhüdrandi akt: mis see täpselt on
„Kuivhüdrandi akt“, mida vald küsib, on enamasti veevõtukoha katsetusakt. Veevõtukohta katsetatakse nii enne kasutuselevõttu kui ka hiljem korrashoiu tagamiseks, ja katsetuse tulemus on kasutusteatise kohustuslik lisa.
Mida katsetusel tehakse
- Veevooluhulka mõõdetakse kalibreeritud vooluhulgamõõturiga; tulemus ümardatakse alla lähima viiega jaguva täisarvuni (näiteks 13 l/s → 10 l/s).
- Survestamata veeallikal kasutatakse pumpa, mille tootlikkus on vähemalt 100% suurem kui nõutav vooluhulk.
- Hinnatakse, kas veeallikas tagab nõutava koguse nõutud aja jooksul.
- Kontrollitakse külmumisvastaste meetmete toimimist, juurdepääsu ja viida andmete õigsust.
- Päästetehnikaga survestataval torustikul tehakse hüdrauliline rõhutest 15 baari juures vähemalt 10 minutit.
Mida akt peab sisaldama
Akt võib olla vabas vormis, kuid selles peavad olema vähemalt: veevõtukoha aadress, katastritunnus ja väljundi koordinaadid; omanik; teenindatav ehitis ja teenindusala; veeallika tüüp ja veekogus; mõõdetud vooluhulk koos mõõturi andmete ja kalibreerimistunnistuse numbriga; külmumisvastaste meetmete hinnang; juurdepääsutee andmed; viida vastavus; katsetaja nimi, pädevus, kuupäev ja allkiri. Fotod väljundist, viidalt ja juurdepääsult teevad akti oluliselt veenvamaks.
Kui tihti tuleb katsetust korrata
| Veevõtukoha tüüp | Katsetamise sagedus |
|---|---|
| Survestatud veeallikal (hüdrant ühisveevärgil) | vähemalt üks kord 3 aasta jooksul |
| Survestamata veeallikal (kuivhüdrant, tiik, mahuti) | vähemalt üks kord 2 aasta jooksul |
| Päästetehnikaga survestatava veevõtukoha survestamise koht | vähemalt üks kord 2 aasta jooksul |
Pärast igat korrashoiukatsetust edastatakse tulemus ehitisregistri kaudu Päästeametile. Kui veevõtukohta ajutiselt kasutada ei saa – näiteks tiik on tühi või juurdepääs suletud – tuleb sellest samuti esimesel võimalusel EHR-i kaudu teatada.
Seitse levinud viga
- 1.Katvusala ei ole asendiplaanil näidatud. Ilma 200 m raadiuseta ei saa menetleja kontrollida, kas veevõtukoht üldse teenindab sinu hoonet.
- 2.Aetakse segi veekogus ja vooluhulk. Suur tiik ei tähenda automaatselt nõuetekohast veevõtukohta – vooluhulk sõltub torustikust ja sõelast.
- 3.Elamu erandit ei kasutata. 30 m³ asemel arvutatakse 108 m³ ja projekt tundub teostamatu, kuigi seda ei ole.
- 4.Vale liitmik. Storz 110 või 75 ei sobi – päästeauto voolik ei lähe peale.
- 5.Sõel on liiga väike. Avade pindala peab olema kolm korda torustiku ristlõikest suurem.
- 6.Maa-alune lahendus rajatakse ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Kooskõlastus tuleb hankida enne rajamist, mitte pärast.
- 7.Kasutusteatis esitatakse ilma katsetusaktita. See on kohustuslik lisa ja menetlus jääb ilma selleta seisma.
Korduvad küsimused
Kas kuivhüdrant on vaja igale majale?
Ei. Nõue tekib siis, kui ehitisele kehtivad tuleohutusnõuded ja nõuetekohast veevõtukohta ei ole hoone kaugeimast sissepääsust 200 m raadiuses. Tiheasustuses katab selle ühisveevärgi hüdrant.
Kas naabritega saab teha ühise veevõtukoha?
Jah. Seadus ütleb otse, et kui üks veevõtukoht teenindab mitut ehitist, tagavad selle omanikud ühiselt. Praktikas tasub kokkulepe vormistada kirjalikult ja fikseerida, kes korraldab katsetamise ja korrashoiu.
Kui palju see maksab?
Kuivhüdrant olemasoleva tiigi juures on tavaliselt kõige odavam lahendus. Maa-alune mahuti on kordades kallim, sest lisandub kaevetöö, mahuti ise ja selle paigaldus. Lisaks tulevad viit ja katsetus. Projektiosa saad tüüplahenduse korral ise teha.
Hoone on vana, aga vald küsib nüüd veevõtukohta – kas see on õige?
Kui esitad kasutusteatise või kasutusloa taotluse, kontrollib vald ehitise vastavust kehtivatele nõuetele. Vanade hoonete puhul sõltub palju sellest, millises olukorras ehitis on – vaata juhendit omavolilise ehituse seadustamisest.
Tagasi kõigi juhendite juurde või vaata valmis dokumendikomplekte ja personaalseid teenuseid.